Infotehnoloogia roll erivajadusega inimesele
Infotehnoloogia lihtsustab ja mitmekülgistab kõikide inimeste elu. Üks selle parimaid rakendamise võimalusi on kompensatsioonivahendina kasutamine, ehk raske puudega inimeste igapäevase elu ja toimetuleku abistamine. See annab erivajadusega inimesele võimaluse olla ühiskonnas teistega võrdne ja tunda ennast täisväärtuslikuna ühiskonna liikmena, näiteks aidates teda töötama nii nagu teised ja suhtlema otse teiste inimestega.
Ûhiskonna jaoks positiivne selles on näiteks see, et vähenevad sotsiaalteenuste kasutajad. Erivajadusega inimesele endale mõju on aga kordades väärtuslikum – ta saab ennast teostada ja väljendada, muutub sõltumatumaks teise inimese otsesest igapäevasest abistamisest ja seega igas mõttes iseseisvamaks.
Koos lisandunud eneseväljendamise võimalusega saavad seega paremini enda mõtteid välja tuua ka need erivajadusega inimesed, kellel on erivajaduse taga peidus mingi ala andekus või erakordne oskus.
Teine hea ja kasulik infotehnoloogia rakendusvõimalus on erinevad abivahendid õppimisel. Haridusliku erivajadusega inimene saab arvuti ja erinevate tarkvarade abil õppida endale sobilikumal moel, korrata kodus õppides varem antuid tunde näiteks videoloengute näitel, või osaleda üldse kaugõppes.
Nendest loogiline jätk on tulevikus kindlasti rohkem rakendatav kaugtöötamise mudel. Hetkel on Eesti ühiskond veel suhteliselt jäik – mõni võib jääda töökohast ilma näiteks sellepärast, et tööandja ei oska suhtuda ratastooli oma kontoris, ning pealegi ei soovi ta oma kontorihoonet ratastoolitarbeks ümberehitada. Kaugtöö abil oleks aga mõlemad mured lahendatud, ja ratsatoolis inimene saaks töökoha.
Teiselt poolt esitab infotehnoloogia meile kõigile väljakutse – kas ühiskond on valmis kõigeks selleks, mida me võiksime osavate infotehnoloogiaalaste lahendustega saavutada? Vahest on meil lihtsam näha asju, mida me ei saa mingil põhjusel teha, ja sellest vabandus leida. Küsib julgust ja tahtejõudu vaadata hoopis neid, mida me võiksime saavutada, kui me sihikindlalt tahame ja julgeme sinnapoole liikuda. Loomulikult alati on seal kaasas ebaõnnestumise risk, kuid see ei tohiks takistada kedagi julgemast tahta.
Õpetajalt nõuab infotehnoloogia areng ja kättesaadavus tahet ja viitsimist õppida kasutama vahendeid ning lisaks näiteks looma eraldi kursuste loomist kaugõpijatele ja statsionaarõpijatele. Kohandatud kursust vajavad ka erivajadustega inimesed, nii statsionaarõpijad kui kaugõppijad. Samuti peab õpetaja arvestama oma õpetamisoskuse ja tehnoloogia vahendite õige valimise ja õppetöös kasutamise oskuse proovile panekuga.
Tööandjalt nõuab kaugtöötamine töökohustuste jms läbimõtlemist ja efektiivset ajaplaneerimist ning head ülevaadet oma ettevõte tegelikusest olukorrast. Nii suudab ta kaugtöötaja töökoormust ja töö tulemust reaalselt hinnata.
Erivajadusega inimeselt nõuab see julgust astuda teiste hulka ilma erivajaduse sildita, asetada ennast tõesti samale joonele teistega võitlema oma töökoha eest.
Igal juhul on tuleviku suund üha rohkem kaugõppe ja kaugtöö poole. See on väga hea ka selle poolest, et reaalselt mõeldes ei ole Eestis võimalik lähema kahekümne aasta jooksul ehitada ümber kõiki olemasolevaid töökohtadena kasutatavaid hooneid sellisteks, et seal oleks lihtne liikuda näiteks pimedana või ratastooliga.
Seega lihtsam ja kiirem, kuigi ainult osaline lahendus olukorrale ongi infotehnoloogia ja selle julge ja professionaalne kasutamine. Siin on loomulikult vajalik erinevate alade professionaalide koostöö - kui spetsialistide meeskond seab ühise eesmärgi, on hea tulemus ka kiire tulema.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti