Lülitid
Lülitile mõeldes me mõtleme tavaliselt mingit nuppu, mida kas keratakse või näpuga vajutatakse. Erivajadusega inimesel võib aga keeramine ja näpuga vajutamine olla raskendatud või lausa võimatu, seega on vaja nupu tüüpi kohandada. Jalaga või küünarnukiga vajutatavad lülitid on vist täitsa tavalised, samuti kui näiteks kaenla alla paigutatav lüliti. Ideepoolest vajutatava lüliti saab paigutada kasutuskõlblikult igale poole, kus inimene saab seda vajutada kas oma kehaosade vahel või oma keha ja mingi eseme vahel.
Järgmisena võiks välja tuua erinevatel viisidel töötava, morsetamise ideele põhinevad morsesisendid. Morsetades saab luua teksti, aga samas on võimalik arvutisse programmeerida ka teisi erinevatele rütmidele põhinevaid käsklusi. Sellised rütmilised käsklused on head abilised paljudele puudega inimestele, sest nende kasutamise võimalused on väga erinevad. Morset võib arvutisse sisestada traditsioonilisele morsetamisele sarnaneval moel millegiga vajutatava morsevõtmega, aga selleks saab kasutada ka puhumistoru.
Puhumistoru tähendab väikest ergonoomilist toru, mis toimib hingamisega aktiveeruva lülitina. Puhumistorusid saab kasutada mingi kokkulepitud signaali edastamiseks süsteemile. Näiteks on puhumistoruga on võimalik sisestada teksti arvutisse, juhtida ratastooli ning kas või purjetamispaati.
Torusse puhutavad õhuimpulsid arvuti tunneb ära morsetähestiku punktide ja kriipsude moel. Impulss muutub käskluseks vastavalt programeeritule sümbolile.
Kahepoolse toimega puhumistoru, mida saab kasutada nii sisse- kui väljahingamisel, võimaldab näiteks teksti arvutisse sisetada arvestatava kiirusega. Ingliskeelne nimetus on
“sip-and-puff switch”.
“sip-and-puff switch”.
Kanada Briti Kolumbia osariigi erivajadustega inimeste purjetamisorganisatsiooni (Disabled Sailing Association of Britsh Columbia ) leheküljel on pilt mehest juhtimas puhumistoruga kontrollitavat purjetamispaati. Pildi asukoht on siin.
Silmadega juhitavad lülitid
Silmadega juhitava lüliti abil inimene saab hiire paigutada ekraanile lihtsalt vajaliku kohta vaadates. „Hiire nuppu vajutamine“ käib silmade pilgutamisega või pikema intensiivse vaatamisega.
Impulsiks saab seada kas ühe või mõlema silma liigutused ning pea liigutused. Austraalia lehekülg, mida saad lugeda siin, selgitab, et Eye Tracker TM4 on väike ning seega lihtne kaasas kanda, ja kasutab arvutisse kinnitatuna arvuti enda akut. Ainuke aga seejuures küllalt suur miinus on hind – arvestada võiks alates umbes 8000 eurost.
Niisiis on tugitehnoloogia abil võimalus juhtida hingamise kaudu purjetamispaati inimesel, kes on kaelast allapoole halvatud. Samuti saab adekvaatselt arvutiga toimetada inimene, kellel liiguvad ainult silmad.
Loomulikult on sellise tugitehnoloogia praegune hind liiga kõrge, et kõik saaksid endale selliseid abivahendeid lubada. Tehnoloogia aga areneb ja hinnad tulevad alla, nii et tulevikus on asi jälle parem.
Loomulikult on sellise tugitehnoloogia praegune hind liiga kõrge, et kõik saaksid endale selliseid abivahendeid lubada. Tehnoloogia aga areneb ja hinnad tulevad alla, nii et tulevikus on asi jälle parem.
Kuigi on siin kindlasti midagi, millele mõelda, kui järgmise korra enne magama jäämist mõtleme, et tuli võiks automaatselt või kaugjuhitavalt ära kustuda. Keskmine inimene tahab tugitehnoloogiat kasutada oma mugavuseks, või uusi rakendusi põnevuse ja ilu pärast.
Kuidas saaks aga toetada tehnoloogia hankimiseks neid, kes seda tõesti iga päev vajavad ?
Kasutatud allikad:
[2012 veebruar 11]
http://www.disabledsailingbc.org/equipment_sipnpuff.shtml
[2012 veebruar 11]
http://www.tecsol.com.au/EyeTracker.htm
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti